Referaat on pikema teksti lühiesitlus.
See on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte mõnest pikemast tekstist. Stiil ja sõnavara on asjalik, kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Kokkuvõtlik tekst väldib teisejärgulisi üksikasju.
Potentsiaalsel ostjal on probleem ja ta vajab toodet, mis aitaks tal seda probleemi lahendada. Nii hakkabki ta enne selle ostmist guugeldama, otsima usaldusväärset, teda abistavat infot. Kindlasti ei huvitu ta promojutust. Kui ettevõte käsitleb sisuturundusartiklis tarbijale vajalikke teemasid ja jagab neid kirjatükke oma veebis, saab inimene talle vajaliku info kätte. Sisuloome kaudu on võimalik hajutada…
Aastaraamatud võtavad kokku aasta sündmused, annavad kompaktse ülevaate ettevõtte tegevusest ning talletavad ajaloo tarbeks toimunu. Asutuste, organisatsioonide ja seltside aastaraamatutes on peale artiklite ka tegevusaruanne.
Esseeks peetakse isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekste, mis esitavad autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee võib sisaldada 50 protsendi ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega. Essees saavad kokku köitev mõte ja andekas sõna. Kirjutada esseed tähendab mediteerida.
Sellise Facebooki postituse kirjutamine, mida inimesed ka loeksid, laigiksid ja kommenteeriksid, võib vahel osutuda väga keeruliseks. Keskmiselt loeb pealkirja kaheksa inimest kümnest, kuid ainult kaks inimest kümnest loevad sisu. Pealkiri loob tulevasele lugejale sinust esimese ja võib juhtuda, et ka ainsa mulje. Ilma hea pealkirjata, mis muudab lehitseva inimese lugejaks, võib isegi väärtuslik sisu jääda…
Persoonilugu avab sügavuti ühe konkreetse inimese maailma: millest ta mõtleb, mida väärtustab, millega tegeleb jms. Tavaliselt on selleks konkreetses valdkonnas tuntud tegija, auväärne inimene. Artikkel on illustreeritud fotodega. Kes on see huvitav inimene, keda sa võiksid näiteks oma järgmises kliendiajakirjas tutvustada?
Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4-lehte) ega ka mitte paarilauseline teade. Kõik oluline (mis? kus? millal? kes?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses. Pole vaja liigset statistikat ja vältida tuleb kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ning ingliskeelseid termineid. Hea on kasutada paari kõneisiku tsitaati – kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi…