Sellise Facebooki postituse kirjutamine, mida inimesed ka loeksid, laigiksid ja kommenteeriksid, võib vahel osutuda väga keeruliseks. Keskmiselt loeb pealkirja kaheksa inimest kümnest, kuid ainult kaks inimest kümnest loevad sisu.
Pealkiri loob tulevasele lugejale sinust esimese ja võib juhtuda, et ka ainsa mulje. Ilma hea pealkirjata, mis muudab lehitseva inimese lugejaks, võib isegi väärtuslik sisu jääda lugemata.
Vahel on nii, et äripartnerite vahel või sinul kliendiga lähevad „suusad risti”, juhtub midagi väga ebameeldivat. Sa tahad seda olukorda muuta. Parim on mõistagi kohtuda ja asjast rääkida, aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb saata vabanduskiri. Kiri, mis tõepoolest siiralt vabandab, selgitab olukorda ja pakub omalt poolt olukorrale parima lahenduse.
Referaat on pikema teksti lühiesitlus. See on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte mõnest pikemast tekstist. Stiil ja sõnavara on asjalik, kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Kokkuvõtlik tekst väldib teisejärgulisi üksikasju.
Suure osa infost saab inimene kätte teksti juures olevalt pildilt. Kui tal parasjagu polegi aega teksti lugemiseks, jääb pilt ainukeseks infoallikaks. Kui sinul juhtumisi sobivaid pilte ei ole, saan sind pisut aidata fotode tegemisel looduses või mõnes ruumis. Fotostuudiot ei oma.
Artikkel on ajakirjanduses ilmuv mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis. Ajakirjanduslikul artiklil on pealkiri, sissejuhatav juhtlõik ja ülejäänud tekst. Artikkel sisaldab enamasti uudist, kuid võib olla ka uuriv või kirjeldav (nt olukirjeldus). Artikliga koos avaldatakse fotosid ja infograafikat, mis illustreerivad teksti.
Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4-lehte) ega ka mitte paarilauseline teade. Kõik oluline (mis? kus? millal? kes?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses. Pole vaja liigset statistikat ja vältida tuleb kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ning ingliskeelseid termineid. Hea on kasutada paari kõneisiku tsitaati – kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi…
Uudiskirjal peab olema üks keskne eesmärk: panna lugeja midagi tegema. Näiteks külastama kodulehte, registreeruma, saatma päringut vms. Iga sõna uudiskirjas peab sellest eesmärgist lähtuma. Oluline on teada, kes on need inimesed, kellele see on kirjutatud. Kui on teada, kes informatsiooni vajavad ja sellest kasu saavad, siis saab valida õige teema, mille kohta neile teavet jagada,…