|

Ajakirjanduslikud artiklid

Artikkel on ajakirjanduses ilmuv mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis. Ajakirjanduslikul artiklil on pealkiri, sissejuhatav juhtlõik ja ülejäänud tekst. Artikkel sisaldab enamasti uudist, kuid võib olla ka uuriv või kirjeldav (nt olukirjeldus). Artikliga koos avaldatakse fotosid ja infograafikat, mis illustreerivad teksti.

Similar Posts

  • |

    Kutse

    Kutse tekst võib olla ametlik või vähem ametlik, sõltuvalt sellest, kellele see saadetakse ja kuhu teda kutsutakse – firma suurele juubelile, kuldpulma, katsikule vm. Kutsest saab alguse ürituse õnnestumine. Kutset tuleb võtta kui ürituse reklaami, sellega saab tekitada põnevust kuid ei pea avama ürituse kogu sisu. Kutse tekst võib olla ametlik või vähem ametlik, sõltuvalt…

  • |

    Pressiteade

    Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4-lehte) ega ka mitte paarilauseline teade. Kõik oluline (mis? kus? millal? kes?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses. Pole vaja liigset statistikat ja vältida tuleb kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ning ingliskeelseid termineid. Hea on kasutada paari kõneisiku tsitaati – kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi…

  • |

    Vabanduskiri äripartnerile

    Vahel on nii, et  äripartnerite vahel või sinul kliendiga lähevad „suusad risti”, juhtub midagi väga ebameeldivat. Sa tahad seda olukorda muuta. Parim on mõistagi kohtuda ja asjast rääkida, aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb saata vabanduskiri. Kiri, mis tõepoolest siiralt vabandab, selgitab olukorda ja pakub omalt poolt olukorrale parima lahenduse.

  • |

    Referaat

    Referaat on pikema teksti lühiesitlus. See on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte mõnest pikemast tekstist. Stiil ja sõnavara on asjalik, kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Kokkuvõtlik tekst väldib teisejärgulisi üksikasju.

  • |

    Essee

    Esseeks peetakse isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekste, mis esitavad autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee võib sisaldada 50 protsendi ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega. Essees saavad kokku köitev mõte ja andekas sõna. Kirjutada esseed tähendab mediteerida.