Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4-lehte) ega ka mitte paarilauseline teade. Kõik oluline (mis? kus? millal? kes?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses.
Pole vaja liigset statistikat ja vältida tuleb kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ning ingliskeelseid termineid. Hea on kasutada paari kõneisiku tsitaati – kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi teemat edasi uurida ja midagi lisaks küsida.
Esseeks peetakse isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekste, mis esitavad autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee võib sisaldada 50 protsendi ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega. Essees saavad kokku köitev mõte ja andekas sõna. Kirjutada esseed tähendab mediteerida.
Artikkel on ajakirjanduses ilmuv mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis. Ajakirjanduslikul artiklil on pealkiri, sissejuhatav juhtlõik ja ülejäänud tekst. Artikkel sisaldab enamasti uudist, kuid võib olla ka uuriv või kirjeldav (nt olukirjeldus). Artikliga koos avaldatakse fotosid ja infograafikat, mis illustreerivad teksti.
Vahel on nii, et äripartnerite vahel või sinul kliendiga lähevad „suusad risti”, juhtub midagi väga ebameeldivat. Sa tahad seda olukorda muuta. Parim on mõistagi kohtuda ja asjast rääkida, aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb saata vabanduskiri. Kiri, mis tõepoolest siiralt vabandab, selgitab olukorda ja pakub omalt poolt olukorrale parima lahenduse.
Potentsiaalsel ostjal on probleem ja ta vajab toodet, mis aitaks tal seda probleemi lahendada. Nii hakkabki ta enne selle ostmist guugeldama, otsima usaldusväärset, teda abistavat infot. Kindlasti ei huvitu ta promojutust. Kui ettevõte käsitleb sisuturundusartiklis tarbijale vajalikke teemasid ja jagab neid kirjatükke oma veebis, saab inimene talle vajaliku info kätte. Sisuloome kaudu on võimalik hajutada…
Sellise Facebooki postituse kirjutamine, mida inimesed ka loeksid, laigiksid ja kommenteeriksid, võib vahel osutuda väga keeruliseks. Keskmiselt loeb pealkirja kaheksa inimest kümnest, kuid ainult kaks inimest kümnest loevad sisu. Pealkiri loob tulevasele lugejale sinust esimese ja võib juhtuda, et ka ainsa mulje. Ilma hea pealkirjata, mis muudab lehitseva inimese lugejaks, võib isegi väärtuslik sisu jääda…
Kliendiajakiri on hea võimalus edastada just sellist sõnumit, nagu ise soovid. Kuid ettevaatust! Kliendiajakiri ei tohiks mingil juhul olla kõigest reklaambuklet, vaid tõepoolest huvitava sisu ja ilusa väljanägemisega lugemismaterjal. Ainult nii täidab ta oma imagoloogilist eesmärki.