Uudiskirjal peab olema üks keskne eesmärk: panna lugeja midagi tegema. Näiteks külastama kodulehte, registreeruma, saatma päringut vms. Iga sõna uudiskirjas peab sellest eesmärgist lähtuma.
Oluline on teada, kes on need inimesed, kellele see on kirjutatud. Kui on teada, kes informatsiooni vajavad ja sellest kasu saavad, siis saab valida õige teema, mille kohta neile teavet jagada, ning nad loevad kirja meelsasti lõpuni.
Pealkirjast oleneb, kas lugeja avab e-kirja või mitte.
Artikkel on ajakirjanduses ilmuv mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis. Ajakirjanduslikul artiklil on pealkiri, sissejuhatav juhtlõik ja ülejäänud tekst. Artikkel sisaldab enamasti uudist, kuid võib olla ka uuriv või kirjeldav (nt olukirjeldus). Artikliga koos avaldatakse fotosid ja infograafikat, mis illustreerivad teksti.
Kliendiajakiri on hea võimalus edastada just sellist sõnumit, nagu ise soovid. Kuid ettevaatust! Kliendiajakiri ei tohiks mingil juhul olla kõigest reklaambuklet, vaid tõepoolest huvitava sisu ja ilusa väljanägemisega lugemismaterjal. Ainult nii täidab ta oma imagoloogilist eesmärki.
Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4-lehte) ega ka mitte paarilauseline teade. Kõik oluline (mis? kus? millal? kes?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses. Pole vaja liigset statistikat ja vältida tuleb kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ning ingliskeelseid termineid. Hea on kasutada paari kõneisiku tsitaati – kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi…
Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine. Pakun kahte tüüpi kõnede kirjutamise teenust: olmekõned (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne) ning informeerivad kõned (loeng, ettekanne). Poliitiliste kõnede kirjutamist ma ei praktiseeri.
Persoonilugu avab sügavuti ühe konkreetse inimese maailma: millest ta mõtleb, mida väärtustab, millega tegeleb jms. Tavaliselt on selleks konkreetses valdkonnas tuntud tegija, auväärne inimene. Artikkel on illustreeritud fotodega. Kes on see huvitav inimene, keda sa võiksid näiteks oma järgmises kliendiajakirjas tutvustada?
Aastaraamatud võtavad kokku aasta sündmused, annavad kompaktse ülevaate ettevõtte tegevusest ning talletavad ajaloo tarbeks toimunu. Asutuste, organisatsioonide ja seltside aastaraamatutes on peale artiklite ka tegevusaruanne.