Uudiskirjal peab olema üks keskne eesmärk: panna lugeja midagi tegema. Näiteks külastama kodulehte, registreeruma, saatma päringut vms. Iga sõna uudiskirjas peab sellest eesmärgist lähtuma.
Oluline on teada, kes on need inimesed, kellele see on kirjutatud. Kui on teada, kes informatsiooni vajavad ja sellest kasu saavad, siis saab valida õige teema, mille kohta neile teavet jagada, ning nad loevad kirja meelsasti lõpuni.
Pealkirjast oleneb, kas lugeja avab e-kirja või mitte.
Reklaamartiklis kasutatakse brändi nime korduvalt ja fookus on reklaamitaval tootel või ettevõttel. Tekst peab väljendama brändi väärtusi. Aitan luua reklaami, mille abil sa turul silma paistad. Töökuulutus on ka reklaam.
Sellise Facebooki postituse kirjutamine, mida inimesed ka loeksid, laigiksid ja kommenteeriksid, võib vahel osutuda väga keeruliseks. Keskmiselt loeb pealkirja kaheksa inimest kümnest, kuid ainult kaks inimest kümnest loevad sisu. Pealkiri loob tulevasele lugejale sinust esimese ja võib juhtuda, et ka ainsa mulje. Ilma hea pealkirjata, mis muudab lehitseva inimese lugejaks, võib isegi väärtuslik sisu jääda…
Esseeks peetakse isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekste, mis esitavad autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee võib sisaldada 50 protsendi ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega. Essees saavad kokku köitev mõte ja andekas sõna. Kirjutada esseed tähendab mediteerida.
Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine. Pakun kahte tüüpi kõnede kirjutamise teenust: olmekõned (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne) ning informeerivad kõned (loeng, ettekanne). Poliitiliste kõnede kirjutamist ma ei praktiseeri.
Kliendiajakiri on hea võimalus edastada just sellist sõnumit, nagu ise soovid. Kuid ettevaatust! Kliendiajakiri ei tohiks mingil juhul olla kõigest reklaambuklet, vaid tõepoolest huvitava sisu ja ilusa väljanägemisega lugemismaterjal. Ainult nii täidab ta oma imagoloogilist eesmärki.
Artikkel on ajakirjanduses ilmuv mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis. Ajakirjanduslikul artiklil on pealkiri, sissejuhatav juhtlõik ja ülejäänud tekst. Artikkel sisaldab enamasti uudist, kuid võib olla ka uuriv või kirjeldav (nt olukirjeldus). Artikliga koos avaldatakse fotosid ja infograafikat, mis illustreerivad teksti.